Veel salvestamata töid...

Varasemalt tehtud vahvad mütsikesed:
*lepatriinumüts, mida kannab nüüdsest uhkelt Diana Johanna
*konnamüts, millest ei taha kuidagi Karolin loobuda, kuigi hakkab pisut väikseks jääma
*lillega beebimüts, mis on nüüdseks rännanud pisikese Mirjami pähe

Printsess Dianale :)

Eelmisel nädalal, valmis üks pisike kleidike 1-aasta sünnipäevaks Diana Johannale. Eelmisel suvel heegeldasin kaks kleidikest oma tütardele ning mõttes oli ka selle aasta suveks kleite teha. Esimene saigi siis nüüd valmis. Lõngana kasutasin sama-tuttavat Katia Bombay puuvillast ning Steinbachi Caprit. Eelmisel aastal sama, kuid värvid on sel suvel teised :) Selle kleidi kudusin ning mulle meeldis kootud tulemus, vaata et rohkemgi kui heegeldatud ning lõnga kulus ka vähem. Igaljuhul olen tulemusega väga-väga rahul ja väikesele Dianale sobisid minu valitud värvid :)









Siia ka üks eelmisel aastal tehtud kleit, mis imekombel mahub selga veel ka sellel suvel. Ning esimene tõeliselt ilus suveilm saigi sellega nauditud, Diana sünnal, mille pidu oli 8.mail.

Jällegi üks uus oskus juures...

Selleks korraks siis iseköidetud albumid/märkmikud vms. Minu esimese katsetusena valmis see punane album. ise olen väga- väga rahul ning ilmselt see jääb mu enese riiulit kaunistama, sest ei raatsi seda vist küll kellegile ära kinkida :) Kohe järgmisena tegin selle pisema nö. märkmiku või retseptiraamatu vms. Ja kolmas töögi on juba valminud, kuid see rändas minu käest juba enne pildi tegemist kinkimise ettevalmistustele ehk piltide sissekandele. Vast saan veel pildi ka tehtud... Aga sõrmed juba kibelevad uut tegema ning mõtteidki juba varutud, eks jääme ootama...

Selle mütsi idee pärineb Helilt (villatee.blogspot.com).

Selle kevade mütsid

Ja sellise boolero sai endale täditütar. Lõngaks oli Erica ja õpetus pärineb garnstudio.com

Kuna eelmine pilt polnud parim, siis nüüd uus katsetus... Harjutamine teeb ehk meistriks :)

Märtsikuus olin boolerode lainel

Sellise kauni bambuslõngast boolero sai mu õde endale sünnipäevaks. Algul olin veidi umbusklik lõnga suhtes ja kudumi enda suhtes, kuid see üks ütlemata tore töö. Lõng muutus aina ilusamaks ja ilusamaks... Mõte on, et võiks omalegi teha sellise iluduse ühel heal päeval.